pühapäev

vaikselt vaikselt hakkavad inimesed jälle kogunema.. ja see on HEA! te ei kujuta ettegi, kui tühi siin eile oli:) mis toimus? iga kahe nädala tagant hakkame me neljas erinevas kohas noortekaid korraldama. seega see nädalavahetus oli esimene kord. me oleme jagatud nelja gruppi, üks kamp jääb siia ja ülejäänud kolm sõidavad erinevatele saartele ja jäävad sinna ka ööseks, sest praamiliiklus on suht harv. meie väikegrupp sel nädalal oma saarele ei läinud, seega olime siin koos nendega, kes siin kohalikku noortekat korraldavad. niisiis oli pool rahvast kusagil kaugel laiali. ühed tulid eile hilisõhtul tagasi, teised tulevad alles täna õhtul. ja eile saabusid lõpuks ometi ka meie viimased õpilased!!! Alla ja Arslan Kasastanist. Kolmenädalase hilinemise põhjus oli mingi tobe bürokraatia.. nad ei saanud oma viisasid korda. aga nüüd on nad siin ja see on tore:)
kuna nädalavahetused on ülejäänud osas alati vabad, siis on inimesed kõik kuidagi laiali ja midagi tarka nagu ei oleks teha:) naljakas on olla niisama.
aa.. nagu ma mainisin, siis mu albumis on uusi pilte: triinu.msn.ee. natuke seletan ka, muide tunduvad need vb liiga segased:) esimesesed pildid on meie social eveningust... ma ei oska seda kuidagi eesti keeles nimetada.. nagu siis selline õhtu, kus me kõik hängime koos ja on organiseeritud seltskondlik programm. siis seltskonnamängude õhtu? igatahes. me mängisime vana-head amööbi mängu:) amööbist konnaks, konnast inimeseks, inimesest supperinimeseks. seejärel anti meile umbes pool tundi aega ja neljastes gruppides pidime tegema TV saate "News update from Nordtun"... tingimused olid, et iga grupp peab jäljendama endast järgmise grupi igat liiget. see oli killer õhtu! igas mõttes. minu jaoks oli näitlemise osa päris raske... seega lõin natuke verest välja pärast... kuid tegelikult sain hullu moodi naerda:) kõik said. kahju on, et keegi seda filmile ei saanud.
Nii veel: Triin küpsetas leiba! ok ok.. ma tean, et see ei ole midagi niii erilist, kuid ikkagi natuke oli. me küpsetame siin igaks hommikuks värsket pannileiba ise. see läheb sõna otseses mõttes nagu soe sai:)
ja ühel õhtul.. see oli siis reedel, teatab õhtusöögi ajal üks poistest, et meie baasi üks juhtidest läheb kalale, kes tahab kaasa minna. loomulikult Triin tahtis! sest Triin on ju vana kalamees:) läksimegi siis tema megalaheda paadikesega merele ja õngitsesime natuke aega. tulemused ei olnud väga kiita, sest tegelikult oli kell natuke palju juba. aga siiski, ühe kala me saime. ja mina sain konksu otsa midagi väga ebatavalist: meritähe! see kuivab nüüd kuuri all, sest ma kavatsen selle endale jätta.


niisiis... sedasi oleme meie siin elanud:)