Armastan Norramaad!!!

Heiah!

Ilmselgelt ei ole ma kuigi asjalik kirjutaja olnud viimasel ajal. Nüüdseks olen juba üle nädala tagasi koolis olnud.. Võrratu aeg! Iga päev leian end Jumalat tänamas nende võrratue pisiasjade eest, mis lihtsalt muudavad olemise nii mõnusaks:)
Aga te tahaks kindlasti rohkem kuulda mu outreachist... hmm.. seda pean ikka veel läbi seedima natuke.. pealegi on nii palju rääkida sellest. Kuid kusagilt peab alustama..

Niisiis alustasime Türgiga. Meie peamine eesmärk seal oli julgustada kohalikke misjonäre ja kristlasi. Kuid kuna kogudusel, millega koostööd tegema pidime, oli väga raske aeg (nad pidid uue koha leidma, sest korrus, mida nad üürisid ühes büroohoones, läks müüki), kujunes olukord tiba teistsuguseks. Suurt rolli mängis ka YWAM tiim Kanadast, kellega me tihedalt koos tegutsesime. Natuke nendest: minu arvates oli väga lahe, et nad seal olid ja me enamiku asju koos korraldasime, sest muidu oleks vist meil kõigil veidi raskem olnud omavahel läbi saada. igatahes, nad olid toredad!

Kohalik misjonärilaste noortekas oli meie iganädalane rõõmupidu. Väga muhe üritus, mida üks keskealine abielupaar oma korteris lääbi viis. ja oi, kui lärmakad need noored on!!! enamikus ameeriklased, kuid on ka korealasi, sakslasi, norrakas ja rootslane.. oh.. ja siis veel mõned, mis hetkel ei meenu:) väga rõõmsameelne ja asjalik kamp noori.

Nii... kaks-kolm päeva nädalas käisime ülikooli kampuses noortega tutvumas ja neid kohviõhtule kutsumas, mida kanada tiim korraldas.

luban, et varsti lisan kuhugi ka pilte:)