Mini outreach Traene saarel

Ma ei ole küll veel kuigi põhjalikult kirjutanud oma main outreachist, kuid jah:) ma nüüd kirjutan veidi hiljutisemast minikast.
Meie koolis on traditsiooniks, et lisaks suurele kahe ja poole kuu pikkusele misjonitöö praktikale on meil kaks korda aastas nädala pikkune mini variant. Tiimid koosnevad 4-5 õpilasest ja staffi liikmed reeglina kaasa ei lähe. Minu tiimis olid Linda-Maria, Matt ja Kris. Erinevalt eelmisest korrast oli tiimi juht Matt, kellel alguses oli küll tiba raske oma võimu kehtestada, sest Linda ei ole inimene, kes võimust kergesti lahti laseb, isegi kui tema on see, kes juhi vahetamist palub:), kuid teise päeva õhtuks loksus kõik paika. Mina vastutasin vapralt, et meil rahadega kõik kenasti oleks.
Eelmisel korral käisime me Traene saarel eelmise aasta novembris, niiet see kord osati meid juba oodata.. sadamas...:) nii armas!
aga alustan siiski laevasõidust: terve lihavõttevaheaja olid siin piirkonnas sajandi tormid! ja päev, kui meie pidime 4 ja pool tundi vett ületama, ei olnud ka just kenade killast. Kui jõudsime kohta, kus meri alati kõige tormisem on, olid lained mitu korda üle meie paadikese! laevuke hüppas nii, et ma kerkisin tooli pealt õhku! ja kui püüdsin akna alla minna, siis tõusin ka maast lahti. ohtralt kiljumist, kilkamist ja naermist, mis õnneks meile kellelegi halvasti ei lõppenud.. Kris oli siiski väga väga lähedal tõsisele merehaigusele.
aga nagu ma mainisin, oodati meid sadamas. hoolimata rajust ja hilisest õhtutunnist olid osad lastest meile sinna vastu tulnud. üldiselt oli laste ja noorte hulgas suur elevus, sellest kuulsime järgmisel hommikul koolis.. et muust ei räägitagi, et YWAM'ikad (meie organisatsiooni nimi) on saarel!!!
esimesel päeval käisime koolis ja vanadekodus. Tegime reklaami oma reedel toimunud üleöö-laagrile ja vanadekodus viisime inimesi ratastoolidega välja jalutama. õhtul sadas meile külla trobikond noori, kellega siis muheda õhtupooliku veetsime.
järgmisel päeval andsime koolis inglise keele tunni ja andsime pikapäeva rühma õpetajale puhkust. õhtul aga korraldasime kooli võimlas oma laagrikese. See koosnes peamiselt kõikvõimalikest mängudest, supi söömisest ja seejärel filmi vaatamisest. Filmi valis välja Matt ja filmiks oli Aquamarine.. tore film kahest tüdrukust, kes leiavad ühel päeval oma basseinust merineitsi, kes peab loomulikult kolme päeva jooksul tõelise armastuse leidma. ma kahtlustan, et mul oli selle filmiga kõige lõbusam... Matt läheb siiamaani näost siniseks, kui talle mainida, et tema selle valis:):):).
Laupäeval olime kõik kutud, mis kutud, sest Norra seaduste järgi peab keegi olema tulevalves, kui magatakse hoones, mis ei ole magamiseks mõeldud, seega jagasime me öö neljaks valvekorraks ja muudkui valvasime.
nii siis võtsimegi laupäeval veidi iisimalt, õhtupoole aga läksime seal elava hollandi kaluri juurde külla ja õhtusööki valmistama. meie outreachi seekordseks läbivaks jooneks oligi inimestega koos söömine, sest see oli vist üks asi, mida kõik main outreachi tiimid oma reiside jooksul õppisid. kahel esimesel õhtul käisid meil noored külas söömas, laupäeval käisime ise hollandi kaluri juures ja pühapäeval kohaliku kooli õpetaja juures.
Pühapäeva hommikul külastasime taaskord vanadekodu, sest sealsetele inimestele läheb väga korda, kui noored inimesed neid meeles peavad ja külas käivad. seejärel läksime lõunale oma sealse kontaktisiku juurde, sealt otse võimlasse veel viimast korda lastele ja noortele mänge korraldama ja siis õpetaja juurde õhtusöögile. viimane õhtu oli lausa... pisaraterohke! grupp 15-16 aastaseid tüdrukuid, kellega ma eriti lähedaseks sain... nad tulid meile veel õhtul külla ja meil oli tõsiseid probleeme, et neid koju saada, sest kõigi emad muudkui helistasid.. aga nemad ära ei läinud... üks tüdrukutest nuttis ikka täitsa korralikult ja palus, et me mitte ära ei läheks. Nendest rääkides: eelmine kord seal käies kinkisid nad mulle koti Autode piltidega maiustusi (mu lemmik multikas, olen totaalne kreisi fänn:)).. see kord saabusid nad esimesel õhtul pildiga.. pildil oli loomulikult stseen Autodest ja kiri: Triin ruulez <3 Kas ma olin liigutatud või jaa!
Ainuke tilk tõrva meie meepotis oli laupäeva öö vastu pühapäeva. Me nimelt üürisime korterit kohalikus kultuurimajas ja keegi oli selle teise korruse tolleks ööks üürinud, et tähistada seal oma 40. juubelit. ja see oli pikk ja lärmakas pidu, mis vaese Matti oimetuks kurnas, sest ta ei suutnud magama jääda enne poolt kuut hommikul. ja me kõik olime ju eelmisest ööst juba väsinud... niiet pühapäev oli tiba uimane olemine.
Esmaspäeva varahommikul oli ilm siiski piisavalt hea, et kiirlaevad sõitsid ja nii me alustasimegi oma loksumist tagasi kooli poole.
Ilma igasuguse kahtluseta võin öelda, et see oli mu parim outreachi elamus:)