Mini outreach Traene saarel

Ma ei ole küll veel kuigi põhjalikult kirjutanud oma main outreachist, kuid jah:) ma nüüd kirjutan veidi hiljutisemast minikast.
Meie koolis on traditsiooniks, et lisaks suurele kahe ja poole kuu pikkusele misjonitöö praktikale on meil kaks korda aastas nädala pikkune mini variant. Tiimid koosnevad 4-5 õpilasest ja staffi liikmed reeglina kaasa ei lähe. Minu tiimis olid Linda-Maria, Matt ja Kris. Erinevalt eelmisest korrast oli tiimi juht Matt, kellel alguses oli küll tiba raske oma võimu kehtestada, sest Linda ei ole inimene, kes võimust kergesti lahti laseb, isegi kui tema on see, kes juhi vahetamist palub:), kuid teise päeva õhtuks loksus kõik paika. Mina vastutasin vapralt, et meil rahadega kõik kenasti oleks.
Eelmisel korral käisime me Traene saarel eelmise aasta novembris, niiet see kord osati meid juba oodata.. sadamas...:) nii armas!
aga alustan siiski laevasõidust: terve lihavõttevaheaja olid siin piirkonnas sajandi tormid! ja päev, kui meie pidime 4 ja pool tundi vett ületama, ei olnud ka just kenade killast. Kui jõudsime kohta, kus meri alati kõige tormisem on, olid lained mitu korda üle meie paadikese! laevuke hüppas nii, et ma kerkisin tooli pealt õhku! ja kui püüdsin akna alla minna, siis tõusin ka maast lahti. ohtralt kiljumist, kilkamist ja naermist, mis õnneks meile kellelegi halvasti ei lõppenud.. Kris oli siiski väga väga lähedal tõsisele merehaigusele.
aga nagu ma mainisin, oodati meid sadamas. hoolimata rajust ja hilisest õhtutunnist olid osad lastest meile sinna vastu tulnud. üldiselt oli laste ja noorte hulgas suur elevus, sellest kuulsime järgmisel hommikul koolis.. et muust ei räägitagi, et YWAM'ikad (meie organisatsiooni nimi) on saarel!!!
esimesel päeval käisime koolis ja vanadekodus. Tegime reklaami oma reedel toimunud üleöö-laagrile ja vanadekodus viisime inimesi ratastoolidega välja jalutama. õhtul sadas meile külla trobikond noori, kellega siis muheda õhtupooliku veetsime.
järgmisel päeval andsime koolis inglise keele tunni ja andsime pikapäeva rühma õpetajale puhkust. õhtul aga korraldasime kooli võimlas oma laagrikese. See koosnes peamiselt kõikvõimalikest mängudest, supi söömisest ja seejärel filmi vaatamisest. Filmi valis välja Matt ja filmiks oli Aquamarine.. tore film kahest tüdrukust, kes leiavad ühel päeval oma basseinust merineitsi, kes peab loomulikult kolme päeva jooksul tõelise armastuse leidma. ma kahtlustan, et mul oli selle filmiga kõige lõbusam... Matt läheb siiamaani näost siniseks, kui talle mainida, et tema selle valis:):):).
Laupäeval olime kõik kutud, mis kutud, sest Norra seaduste järgi peab keegi olema tulevalves, kui magatakse hoones, mis ei ole magamiseks mõeldud, seega jagasime me öö neljaks valvekorraks ja muudkui valvasime.
nii siis võtsimegi laupäeval veidi iisimalt, õhtupoole aga läksime seal elava hollandi kaluri juurde külla ja õhtusööki valmistama. meie outreachi seekordseks läbivaks jooneks oligi inimestega koos söömine, sest see oli vist üks asi, mida kõik main outreachi tiimid oma reiside jooksul õppisid. kahel esimesel õhtul käisid meil noored külas söömas, laupäeval käisime ise hollandi kaluri juures ja pühapäeval kohaliku kooli õpetaja juures.
Pühapäeva hommikul külastasime taaskord vanadekodu, sest sealsetele inimestele läheb väga korda, kui noored inimesed neid meeles peavad ja külas käivad. seejärel läksime lõunale oma sealse kontaktisiku juurde, sealt otse võimlasse veel viimast korda lastele ja noortele mänge korraldama ja siis õpetaja juurde õhtusöögile. viimane õhtu oli lausa... pisaraterohke! grupp 15-16 aastaseid tüdrukuid, kellega ma eriti lähedaseks sain... nad tulid meile veel õhtul külla ja meil oli tõsiseid probleeme, et neid koju saada, sest kõigi emad muudkui helistasid.. aga nemad ära ei läinud... üks tüdrukutest nuttis ikka täitsa korralikult ja palus, et me mitte ära ei läheks. Nendest rääkides: eelmine kord seal käies kinkisid nad mulle koti Autode piltidega maiustusi (mu lemmik multikas, olen totaalne kreisi fänn:)).. see kord saabusid nad esimesel õhtul pildiga.. pildil oli loomulikult stseen Autodest ja kiri: Triin ruulez <3 Kas ma olin liigutatud või jaa!
Ainuke tilk tõrva meie meepotis oli laupäeva öö vastu pühapäeva. Me nimelt üürisime korterit kohalikus kultuurimajas ja keegi oli selle teise korruse tolleks ööks üürinud, et tähistada seal oma 40. juubelit. ja see oli pikk ja lärmakas pidu, mis vaese Matti oimetuks kurnas, sest ta ei suutnud magama jääda enne poolt kuut hommikul. ja me kõik olime ju eelmisest ööst juba väsinud... niiet pühapäev oli tiba uimane olemine.
Esmaspäeva varahommikul oli ilm siiski piisavalt hea, et kiirlaevad sõitsid ja nii me alustasimegi oma loksumist tagasi kooli poole.
Ilma igasuguse kahtluseta võin öelda, et see oli mu parim outreachi elamus:)

suuska suuska...

paari nädala eest käisime oma järjekordsel outdoor-seiklusel. seekord oli teemaks lumilumilumi...:) alustagem aga algusest:
Teisipäeva õhtul pakkisime kaks autotäit inimesi kokku ja põrutasime Bodosse, vanglasse. veetsime seal tavapärase muheda õhtupooliku ja pärast seda läksime kirikusse, kus õhtust sõime ja öö veetsime. hommikul varakult asusime teele, et ülejäänud grupiga kokku saada. Pärast paari tundi autosõitu laenutasime endale suusad ja peagi olimegi kohas, kust alustasime oma matka. suuskadel. jah, ma ei ole kunagi murmaas kuigi tugev olnud, kuid seljakotiga ja Norra kaunil mägimaastikul... see oli kohutav!:D enne, kui me esimesed sada meetrit läbitud saime, olime kõik vähemalt kolm korda kukkuda jõudnud ja (mäe)suusaäss Idar suutnud oma klambri ära lõhkuda. need paar kilomeetrit, mis me oma laagriplatsini suusatasime, olid pikimad mu elus! lõpuks siiski peatusime ja asusume oma eluasemeid rajama. nimelt ööbisime me lumekoobastes, mis me ise kaevasime. täiesti omaette elamus... juba lihtsalt see kaevamine ja siis seejärel seal veel magamine:) kaks ööd väga kitsastes tingimustes. kuid külm ei olnud. vähemalt mitte liiga külm. selline paras, ainus, mis mind häiris, oli mu magamisalus, mis ei isoleerinud piisavalt, ehk siis tagumik külmetas nauke:). teisel päeval läksime neljatunnisele suusamatkale. kuna see oli ilma seljakottideta, siis oli kõik tunduvalt lihtsam. õhtul hakkas lörtsi ja vihma sadama, niiet me kolisime suht varakult oma õdusatesse koopakestesse ja kerisime end tuttu. hommikul pakkisime kodinad, hüppasime oma koopad katki (vähemalt osad meist, kes olid kuppelkoopad lagedale maale ehitanud) ja suuskasime läbi tugeva lumetuisu tagasi autode juurde, pakkisime end autode peale ja veeresime tagasi... mitte küll kõik ei jõudnud tagasi kooli, sest suur osa läks otse sealt lihavõttevaheajale.

Reisimine Norramaal on täiesti hull asi:) eriti pühade ajal. eriti ülestõusmispühade ajal!!! nimelt on lihavõtted Norras väga suur ja oluline perepüha ja kõik kohad on kinni. ja otse loomulikult bussid ei sõida! aga seda ju väike eestlane ei teadnud. maandusin pühapäeva õhtul Bodos ja lippasin bussi jaama, et jõuda viimase bussi peale, mis mu kooli viiks, kuid bussijaama uksel ootas mind teateke: kõik pühapäevased bussid on tühistatud! jei... helistasin siis kooli,e t mis must nüüd saab... sealt vastati mulle, et on kaks varianti: jään ööseks Bodosse ja nad leiavad mulle mingi öömaja või ootan ära costal steameri (meil on siin kolme erinevat tüüpi suuri paate:) : praam, kiirlaev ja costal steames.. see siis meenutab midagi Tallinn-Helsingi vahelist laeva.. suur laev mis lihtsalt sõidab põhja ja lõuna vahet mööda rannikuäärt.), mis väljub kell neli hommikul. see tähendas 9 tundi ootamist. ootasin. õnneks oli sadamas väike ootepaviljon, kus sain sees oodata... muidu oleks asi nukker olnud, sest ilm oli kehvapoolne. Ööseks Bodosse ma jääda ei tahtnud... et siis jälle kirikus ööbida ja seal elavat onukest ehmatada.. heh... nimelt oma reisi alustades pidin ma seal öö veetma, et hommikuse lennu peale jõuda.. ja noh, ilm oli siis veel tormisem... ja siis ongi, et keset hilist õhtutundi mingi üdini märg neiuke taob kiriku ustele ja anub, et teda sisse lastaks:) onu ei teadnud nimelt, et ma tulemas olen... ja pastor ei vastanud telefonile... oh.. igatahes... ma otsustasin mitte seda ööd korrata:). pealegi oli mul ka teine põhjus, miks ma ilmtingimata nii kiiresti kui vähegi võimalik tahtsin kooli tagasi jõuda... ma rentisin enne äraminemist suusad.. terveks lihavõttenädalaks... kuid kasutada neid ise ei saanudki, sest ilmad keerasid kehvaks... aga nüüd teadsin, et esmaspäeval rahvas läheb mäele.. ja ma tahtsin ka minna... niiet... kui ma siis hommikul kell 9, pärast 24,5 tundi järjest reisimist, mille jooksul ma kaks tunnikest laeva baaris nurgadiivanil tukkusin, kooli jõudsin, läksimegi suuskama! jei:) Norras on suusatamine väga traditsiooniline osa lihavõtetest:) kolm kohustuslikku asja lihavõttete ajal: suusad, apelsiin ja šokolaad nimega 'kiirlõuna'. mina suutsin nendest kaks kokku kombineerida... lihavõtete teisel pühal:) (Norras on nimelt ka esmaspäev püha).

Täna, paari tunni pärast, lähen mina oma minioutreachile Traene saarele. kuidagi kahtlane on minna, sest meil pole olnud üldse aega, et midagi ette valmistada... ja me ei tea isegi, kuidas me siit laeva peale saame:) sest kõik ülejäänud tiimid on läinud ja mõlemad bussid on ka läinud:D ja staff on veetmas hubast omaette aega kusagil mägimajakeses:):):)